Ma tahan, et iga laps tunneks ennast turvaliselt ja hästi, öeldes “Ma olen asenduskodus kasvanud!”
Sellepärast olen ma kahe käega nõus olema vabatahtlik Asenduskodude Laste Liidus. Koos leiame kõigele parimad lahendused.
Olles ainult 18 aastat vana, tean, kui tähtis on teise inimese olemasolu ja mõistmine. Üksi loetud raamat ja mängitud teatritükk ei ole kunagi andnud elulistele küsimustele vastust. Selleks olemegi me kõik koos ja valmis andma abivajajale vastuseid, mida ta kuskilt mujalt ei leia ega ei julge küsida.

Olen saanud arendada enda avalikku esinemist, tegeleda enesekindlusega, tutvuda huvitavate inimestega üle Eesti. Tunne, et ma ei ole üksi ja et ägedaid asenduskodu noori üle Eesti on sadu, on väga innustav ja see on puhtalt ALL-i teene.

Kas pole mitte tihti nii, et vaatame vajaduste korral kellegi teise poole, osutame sõrmega kuskile mujale? Keegi teine peaks tulema ja tegema, keegi teine peaks enam hoolima. Riik, rikkad, targad, terved. Kes iganes tundub paremas positsioonis kui meie. Seda hämmastavam ja imetlusväärsem on, kui need, kes justkui ise abi vajavad, hakkavad hoopis teisi aitama.